Artiklid

Puhkusegraafikutest

Puhkusegraafikut ei tasu tegemata jätta

puhkus

Kui graafik jääb märtsi lõpuks koostamata, on töötajal õigus puhkusele minna millal tahes.

FOTO: KRISTO NURMIS                         Kujutage ette olukorda, kus suvepealinna nelja töötajaga teenindusettevõtte kõik töötajad otsustavad korraga juulis töölt ära jääda. Tööandja vastu puigelda ei saa – puhkusegraafikut ju pole. Kui ta on jätnud graafiku sisu töötajale märtsi lõpuks teatavaks tegemata, tuleb tal töötaja soovile lihtsalt vastu tulla, sätestab töölepinguseadus. Valdavalt ongi see väikeettevõtete probleem, kes arvavad, et küll me oma väikseses kollektiivis kokkuleppele jõuame, nendib jurist Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna teavituse peaspetsialist-nõunik. Paraku ei pruugi need asjad nii lihtsalt minna. Siitami aastatepikkune kogemus on puhkusegraafiku olulisust üksnes kinnitanud. Sellepärast pikendati uue töölepinguseadusega selle koostamise aega märtsi lõpuni, et tööandjal oleks piisavalt aega töötajatega rääkida, nende soove uurida, eelisseisus töötajad varem graafikusse kanda, räägib Siitam. Vana töölepinguseadusega enne 1997. aastat tuli puhkusegraafikud valmis saada jaanuari lõpuks.

Allikas: Agne Narusk, ärileht.ee, 18. märts 2014 04:31

Riigu nõuetest

Aprillist hakkab riik nõuete üle tõhusamat arvestust pidama rahandusmin. Lähiajal viiakse kohtu ja prokuratuuri nõuete ning kohtute poolt kogutavate riigilõivude haldamine üle maksu- ja tolliameti maksukohustuslaste registri andmebaasi, teatas rahandusministeerium.

Foto: Andres Putting                                                            Juba 2012. aastal alguse saanud projekti eesmärk on mitme riigiasutuse nõuete koondamine ühte registrisse, tänu millele saab riik oma nõudeid tõhusamalt hallata ning inimesed saavad parema ülevaate oma rahalistest kohustustest riigi ees. Esimese etapina on alates 1. aprillist võimalik e-maksuameti/e-tolli kaudu näha oma äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ning kinnistusraamatu toimingute riigilõivude ja äriregistri trahvide ning osakapitali deposiitidega seotud arvestust. Riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks luuakse inimesele eraldi riigilõivude ja tagatiste ettemaksukonto. Oluline on tähele panna, et sellega seoses muutuvad nende riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks mõeldud rahandusministeeriumi pangakontod. Uute kontode kohta saab infot kohe rahandusministeeriumi, 1. aprillist justiitsministeeriumi ja 1. juulist kohtute kodulehekülgedelt. Nendele kontodele tasutud summad kajastuvad e-maksuametis/e-tollis inimese riigilõivu ja tagatiste kontol. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, kinnistuportaalist, e-notarist või kohtute registri- ja kinnistusosakondadest saadud viitenumbrit. Inimene ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Riigilõivude ettemaksukontole tasutud summasid ei kasutata inimese maksukohustuste tasumiseks. Enammakstud lõivude tagastamise taotlus tuleb endiselt esitada riigilõivu võtjale ehk sellele kohtule, kelle juures sooviti lõivustatud toimingut teha. Kui inimesele määratakse äriregistri poolt trahv, siis selle tasumiseks tuleb kasutada määruses näidatud arveldusarvet ja viitenumbrit. Makse saajaks on maksu- ja tolliamet. Juhul, kui inimene jätab trahvi tasumata, aga tal on näiteks käibemaksu tagastusnõue, siis võetakse see raha inimese ettemaksukontolt trahvi katteks. Projekti teine etapp saab valmis 1. juuliks ning siis hakkavad inimesed nägema e-maksuameti/e-tolli kaudu ka kohtute ja prokuratuuri lahenditest tulenevaid riigi rahalisi nõudeid. Nõuete haldajaks ja sissenõudjaks jäävad endiselt Riigi Tugiteenuste Keskus  ja prokuratuur, mis muuhulgas edastavad tähtajaks tasumata nõuded kohtutäiturile. Allikas: ärileht.ee, 26. märts 2014 13:31

Maksuameti tegevusest

MTA on sel aastal maksuväärtegude eest määranud 30 000 eurot rahakaristusi Maksu- ja tolliMTAamet on tänavu kahe esimese kuuga menetlenud 37 maksuväärtegu, millest 28 lõppes karistuse määramisega ning trahve määrati kokku ligi 30 000 euro ulatuses, suurim määratud trahv oli 8 000 eurot.

Scanpix/Panther Media                Eelmise aasta jooksul menetles amet kokku 173 maksuväärtegu, millest 134 juhtumil lõppes väärteomenetlus karistuse määramisega ning trahve määrati kokku üle 69 000 euro. Trahvivahemikud jäid suulisest hoiatusest kuni 4500 euroni väärteomenetluse kohta ning enim väärteomenetlusi viidi läbi tagastusnõuete valdkonnas ning olid seotud enammakstud käibemaksu alusetu tagasiküsimisega Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul karistatakse väärteokorras neid, kes maksavad töötajatele ümbrikupalka või kasutavad fiktiivseid arveid, et riigieelarvest välja petta käibemaksu või vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. „Oleme alates eelmisest aastast hakanud rohkem väärteomenetlusi läbi viima ning sel aastal suurendame seda mahtu veelgi, karmistades ka karistusi, et tagada korrektne maksude tasumine. Pahatahtlikel tegutsejatel ei tohi tekkida karistamatuse tunnet, et vahelejäämise korral on ainsaks tagajärjeks kohustus parandada deklaratsioone ja maksude tagantjärele tasumine. Selleks oleme selle aastal suurendanud ka oma maksuväärtegude menetlemise võimekust,“ ütles Lemendik. „Oleme kohtunud ka ettevõtjate esindajatega, kes toetavad samuti senisest jõulisemat reageerimist nn „tahtlike eksimiste“ korral,“ märkis Lemendik. Enamlevinud juhtumid, kus maksuhaldur alustab väärteomenetluse läbiviimist on fiktiivsete arvete kasutamine, käibe varjamine, ümbrikupalka maksmine, valeandmete esitamine (sealhulgas valeandmete esitamine käibedeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil), FIE  registreerimata- või käibemaksukohustuslaseks registreerimata jätmine, deklaratsiooni esitamata jätmine või maksuhalduri korralduse täitamata jätmine.

Allikas: ärileht.ee, 27. märts 2014 11:50

Maksuamet suunab tähelepanu käibemaksupettustele

MTA III

Maksu- ja tolliameti (MTA) tähelepanu on suunatud käibemaksupettustele, mis on omakorda seotud ümbrikupalkadega, rääkis MTA peadirektor Marek Helm ETV saates “Kahekõne”. “Varjatud käive on ju allikas ümbrikupalkadele. Lahendades käibemaksuprobleemi, ma arvan, et mõjutame positiivselt ka ümbrikupalkade osakaalu Eesti majanduses allapoole,” rääkis Helm. Praegu on Eesti maksuauk umbes 400-450 miljonit eurot ehk ligi kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millest ligi 200 miljonit langeb käibemaksupettuste arvele. Kui võrrelda Läti või Leeduga, siis on Eesti elanike maksukäitumine hea ehk siinne eelarveauk on lõunanaabrite omast kaks korda väiksem. Samas kui võrrelda Rootsiga, siis on Eestil piisavalt arenguruumi. Siin on Helmi sõnul põhjuseks erinev ajalooline ja kultuuriline taust. Saamata käibemaksu tuleks Helmi hinnangul otsida nn arvevabrikutest, ainult auto soetamiseks loodud firmadest ning sisendkäibemaksu pettustest. MTA peadirektor on veendunud, et praegu MTA koosseisus töötavast umbes 400 revisjoniametnikust piisab ning nende arvu suurendada pole mõtet. Peadirektori arvates tuleb tõhustada hoopis maksukogumise infosüsteemi.

Allikas: BNS, 13. veebruar 2014, 21:20