Maksehäirete avaldamine

Ametliku Maksehäireregistri asutasid Eesti pangad 2001. Aastal. Igal kuul teevad ettevõtted ligi 100 000 maksehäireregistri infopäringut. Register on tõhus nii infoallikana kui ka teavitusvahendina. Registrisse kantud maksehäire kahjustab võlgniku mainet, vähendab krediidivõimalusi ning sunnib otsima kiireid lahendusi võla tasumiseks

 

Allikas:  Krediidiinfo16.06.2014

 

Isikuandmete kaitse seadus lubab maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset.

Maksehäireandmeteks on teave selle kohta, kellel on kelle suhtes maksetähtaja ületanud võlg, kui suur see on,  millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Maksehäireandmeteks loetakse ka eraisikust võlglase nime ja sünniaega. Maksehäireandmete edastamine on lubatud kui  lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui 30 päeva. Maksehäire võib maksehäireregistrisse edastada ja see võib seal üleval olla veel kolm aastat peale seda, kui võlanõue on täidetud. Täitmata kohustuse avaldamise maksimaalne tähtaeg on 13 aastast arvates nõude sissenõutavaks muutumisest.

Füüsilise isiku võla võib koos tema isikuandmetega avalikustada piiritlemata isikute ringile internetis juhul, kui inimene on selleks andnud nõuetekohase nõusoleku. Inimene võib selle nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kui inimene nõusoleku tagasi võtab, tuleb avalikustamine koheselt lõpetada. Seejärel on inimese võla kohta andmeid õigus avaldada üksnes õigustatud huvi omavatele isikutele. Õigustatud huvi maksehäireandmete saamiseks on isikul, kes väldib selle teadmise abil tehingu tegemist isikuga, kes võib jääda oma kohustuste täitmisega hätta või  olla ebaaus.

 

Allikas: Andmekaitse inspektsiooni juhend